reede, 13. aprill 2012

Vanaema tehtud

Viimasel korral vanemate juures käies piisas mul vaid mokaotsast vanaemale mainida, et tahaks endale sellist linikut, kui tal juba oligi niiditagavara välja otsitud. Vanaema kolis mu vanematekoju sügisel septembris. Elupõlise näputöötegijana lubas ta, et ega tema enam sokke ei koo ega näputööd ka vast enam ei tee. Sellest ajast on möödunud 82 paari sokke, mitu paari ülipikki põlvikuid, kampsun, seesama heegeldatud lina ja muud näputööd. Kuuldavasti ei puhka vardad ka praegu. Ja kõik valmid tal nii kiirelt, et tekib tahtmine teda saada, kus varajab end päkapikuarmee, kes kõik nobedasti valmis teeb.
Meie suure söögilaua pikkus on 210 cm ja lina ulatub julgelt üle äärte. Söögilaud on meil tegelikult samuti  ise tehtud - isa hankis puidukilbi, ise peitsisime ja lakkisime ning kruvisime jalad alla. Nii suur laud lausa nõudis sellist kaunist lina.
Liniku muster lähemalt. Selle leidis vanaema vanu mustrilehti lapates.
Üks väike nipp, kuidas linikuid hoiustada. Kõige parem on kerida linikud, mis parajasti laua peal pole, papist toru peale. Nii ei jää sellele kapis riiulil seistes murdejooned sisse ja kapp tundub palju rohkem korras. Tolmu eest kaitsmiseks võib kangatüki ka ümber kerida. Hea on linikud enne kappi panemist ka ära pesta ja viimistleda, siis on vajadusel kohe hea võtta.

3 kommentaari:

Helen ütles ...

Jeerum, kui ilus! Ja see hoiustamise nipp on hea!
See kudumiskiirus on vist mingi vanaemade teema - minul on ka üks selline vanaema-nagu mootoriga vardad oleks tal. Ja ma pole küll näinud, et ta kunagi midagi harutanud oleks...

Muhv ütles ...

oh kui väärt vanaema sul :) Väga ilus linik!

KK ütles ...

Ilus!